Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe eesm\u00e4rk on muuta liit n\u00fc\u00fcdisaegseks, ressursit\u00f5husaks ja konkurentsiv\u00f5imeliseks majanduseks. Seda soovitakse saavutada reformidega, mis toetavad rohep\u00f6\u00f6ret. Ehitussektoril on nendes reformides kanda oluline roll \u2013 roheleppe \u00fche kasuna n\u00e4hakse renoveeritud ja energiat\u00f5husaid hooneid. Energiat\u00f5husalt ja ressursse s\u00e4\u00e4stvalt ehitamist on tunnustatud juba varem, kuid n\u00fc\u00fcd on \u00fcha n\u00e4htavamaks muutunud ehitistele nn rohem\u00e4rgise andmine.
Sellest r\u00e4\u00e4givad t\u00e4psemalt\u00a0NJORDi jurist Raimo Klesment ja vandeadvokaat Jelizaveta Henno.<\/p>\n\n\n\n
Eestis on tuntumad hoonetele antavad sertifikaadid BREEAM ja LEED, kuid hoonete vastamine taolistele sertifikaatidele on vabatahtlik. \u00dchiskondlik surve muudab hoonete sertifitseerimise aga \u00fcha populaarsemaks. Arendusprojektid, mida soovitakse rahastada laenurahaga, peavad j\u00e4rjest tihemini seadma eesm\u00e4rgiks valminud hoone sertifitseerimise, kuna ka laenuraha on muutumas rohelisemaks.
Arvestades, et hoone elueaks loetakse 50 aastat, on valminud ehitise m\u00f5ju \u00fcmbritsevale keskkonnale pikaajaline. Kuna sertifitseerimine viib hoone elukaare kogukulud tavaliselt v\u00e4iksemaks, siis pole m\u00f5ju omanikule ainult mainekujunduslik.
Rohem\u00e4rgis ei ole pelgalt tunnustus energiat\u00f5husale hoonele. Isegi kui hoone vastab riigi poolt seatud energiat\u00f5hususe n\u00f5uetele, ei ole see koheselt piisav m\u00f5ne rahvusvahelise sertifikaadi saamiseks. Samuti ei piisa rohem\u00e4rgise saamiseks ainult \u00f5igest materjalivalikust v\u00f5i tublist ehitusmehest.
Rohem\u00e4rgise saamiseks on vaja t\u00e4ita rahvusvaheliselt tuntud ja laiemale metoodikale tuginevaid kriteeriume \u2013 nende t\u00e4itmist kontrollitakse sertifitseerimisega. Sertifitseerimist saab taotleda nii uuele kui ka renoveeritavale hoonele ja m\u00f5nedel juhtudel ka interj\u00f6\u00f6ridele. Kuna erinevate rohem\u00e4rgiste saamiseks tuleb t\u00e4ita erinevaid kriteeriume, peab hoone omanik teema endale v\u00f5imalikult vara selgeks tegema. Oluline on teadvustada, et valminud ehitisele sertifikaadi saamine on t\u00e4iendav n\u00f5ue nii projekteerimise kui ehitamise protsessis.<\/p>\n\n\n\n
Sertifitseerimise edukas l\u00e4bimine ei ole kindlasti sama oluline kui hoonele kasutusloa saamine. Rohem\u00e4rgis kinnitab, et hoone vastab keskkonnas\u00e4\u00e4stlikkuse teatud tingimustele. Kasutusloa saamine kinnitab ehitise ohutust ja vastavust ehitusprojektile. Rohem\u00e4rgise puudumine ei ole kehtiva Ehitusseadustiku kohaselt kasutusloa andmisest keeldumise aluseks.<\/p>\n\n\n\n
Sertifitseerimise protsess algab piltlikult juba hoone hankeprotsessis, kus tuleb seada eesm\u00e4rgiks sertifikaadile vastavus. Kuna rohem\u00e4rgise saamiseks vajalike tingimuste ja tehniliste lahenduste hindamine algab projekteerimisel, peaks ehitamise v\u00f5i projekteerimise pakkuja teadma, mis teda ees ootab ja millist kompetentsi on t\u00f6\u00f6 n\u00f5uetekohaseks tegemiseks vaja.<\/p>\n\n\n\n
Tellija jaoks v\u00f5ib rohem\u00e4rgise saamist takistava puuduse likvideerimine osutuda \u00e4\u00e4rmiselt kulukaks v\u00f5i suisa v\u00f5imatuks. Seega tasub rohem\u00e4rgise saamise eesm\u00e4rk avaldada ehituse ja projekteerimise t\u00f6\u00f6v\u00f5tulepingutes ja m\u00e4\u00e4rata t\u00f6\u00f6v\u00f5tjale vastavad kohustused, sest siis saab tellija n\u00f5uda ka nende tingimuste t\u00e4itmist. Sertifitseerimises p\u00f5rumine oleks sellisel juhul lepingu rikkumine, mis v\u00f5imaldab tellijal oma \u00f5igusi maksma panna.<\/p>\n\n\n\n
\u00c4rikinnisvara puhul kinnitab hoone vastamine sertifikaadile v\u00f5imalikule \u00fc\u00fcrnikule v\u00f5i investorile, et hoone ei ole lihtsalt kvaliteetselt p\u00fcstitatud: teadlikum l\u00e4henemine ehitatavale hoonele, sealjuures arvestamine, kuidas hoone valminuna toimib ja milline on hoone elukaar, aitab paremini ette n\u00e4ha haldamisega kaasnevat ja hinnata tulevikus tekkivaid kulukohti. See aga loob v\u00f5imalused t\u00e4psemateks ja selgemateks kokkulepeteks hoone kasutajatega. <\/p>\n\n\n\n
Enamasti hinnatakse enamike rohem\u00e4rgiste andmisel hoonete sisekliimat, mist\u00f5ttu saab sertifitseeritud hoone kasutaja t\u00f5en\u00e4oliselt parema t\u00f6\u00f6- v\u00f5i elukeskkonna. Viimane on palju olulisem, kui \u00fc\u00fcrileandja k\u00f5lavad s\u00f5nad premium <\/em>v\u00f5i A-klassi kinnisvarast.<\/p>\n\n\n\n Seega, rohem\u00e4rgise saamise eesm\u00e4rki hoone rajamisel on oluline teadvustada v\u00f5imalikult vara, teha selle saamine \u00fclesandeks nii projekteerijale kui ehitajale ning tagada selle eesm\u00e4rgi saavutamine ka juriidiliselt.<\/p>\n","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Euroopa Liidu rohelise kokkuleppe eesm\u00e4rk on muuta liit n\u00fc\u00fcdisaegseks, ressursit\u00f5husaks ja konkurentsiv\u00f5imeliseks majanduseks. Seda soovitakse saavutada reformidega, mis toetavad rohep\u00f6\u00f6ret. Ehitussektoril on nendes reformides kanda oluline roll \u2013 roheleppe \u00fche kasuna n\u00e4hakse renoveeritud ja energiat\u00f5husaid hooneid. Energiat\u00f5husalt ja ressursse s\u00e4\u00e4stvalt ehitamist on tunnustatud juba varem, kuid n\u00fc\u00fcd on \u00fcha n\u00e4htavamaks muutunud ehitistele nn rohem\u00e4rgise andmine. […]<\/p>\n","protected":false},"author":2,"featured_media":1542,"comment_status":"open","ping_status":"open","sticky":false,"template":"","format":"standard","meta":{"_acf_changed":false,"footnotes":""},"categories":[7],"tags":[],"class_list":["post-1728","post","type-post","status-publish","format-standard","has-post-thumbnail","hentry","category-uncategorized"],"acf":[],"_links":{"self":[{"href":"https:\/\/n.ukukudu.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1728","targetHints":{"allow":["GET"]}}],"collection":[{"href":"https:\/\/n.ukukudu.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts"}],"about":[{"href":"https:\/\/n.ukukudu.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/types\/post"}],"author":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/n.ukukudu.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/users\/2"}],"replies":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/n.ukukudu.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/comments?post=1728"}],"version-history":[{"count":2,"href":"https:\/\/n.ukukudu.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1728\/revisions"}],"predecessor-version":[{"id":1876,"href":"https:\/\/n.ukukudu.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/posts\/1728\/revisions\/1876"}],"wp:featuredmedia":[{"embeddable":true,"href":"https:\/\/n.ukukudu.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media\/1542"}],"wp:attachment":[{"href":"https:\/\/n.ukukudu.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/media?parent=1728"}],"wp:term":[{"taxonomy":"category","embeddable":true,"href":"https:\/\/n.ukukudu.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/categories?post=1728"},{"taxonomy":"post_tag","embeddable":true,"href":"https:\/\/n.ukukudu.ee\/en\/wp-json\/wp\/v2\/tags?post=1728"}],"curies":[{"name":"wp","href":"https:\/\/api.w.org\/{rel}","templated":true}]}}